Varia

Igapäevased küsimused, mille vastused kipuvad ununema

Kuidas tõsta enesekindlust, une kvaliteeti ja luua rohkem võimalusi karjääris?

Teadlaste läbiviidud uuringud on näidanud, et inimesed, kes praktiseerivad teadlikult tänulikkust on oluliselt õnnelikumad, kui need, kes tänulikkusele teadlikku tähelepanu ei pööra. Lisaks hakkavad nad teistele inimestele rohkem meeldima ja nende tervis paraneb. Tänulikus parandab enesekindlust, une kvaliteeti ja loob rohkem võimalusi karjääris.  Tänulik inimene näeb parem välja, saab rohkem tehtud, langetab lihtsamini otsuseid, saavutab ladusamalt eesmärke ja on parem juht.

Uuri teaduslikke lähenemisi siit: http://happierhuman.com/benefits-of-gratitude/

http://news.harvard.edu/gazette/story/2013/03/the-power-of-thanks/

Mis on kõige olulisem õnnefaktor?

Mitmed uuringud (sealhulgas peaaegu 80 aastat kestnud Harvardi ülikooli uuring) inimeste terve, õnneliku ja pika eluea kohta on näidanud, et kõige olulisem õnnefaktor on kvaliteetsed lähisuhted. Juba baasvajaduse, turvatunde pärast on ülioluline armastada ja olla armastatud. Vaata SIIT uuringu läbiviija Robert Waldingeri TedX ettekannet õnneliku elu saladustest. 

Miks ma peaks eesmärke kirja panema?

1979. aastal viidi Harvardi ülikoolis läbi uuring, kus võrreldi ühe klassi õpilaste finantsedukust 10 aastat peale seda, kui klassis 84% õpilastest ei kirjutanud eesmärke üles, 13% kirjutas eesmärgid üles aga ei teinud täpseid plaane ja 3% kirjutasid eesmärgid üles ja tegid ka selged plaanid. Tulemused näitasid et 13% hulka kuuluvad õpilased teenisid 2 korda rohkem kui 84% hulka kuulunud ja 3% hulka kuulunud õpilased teenisid 10 korda rohkem kogu 97% klassist. Ja tasub mainida, et nad tegid sealjuures tööd, mida armastasid.

https://hilt.harvard.edu/files/hilt/files/settinggoals.pdf

Visualiseerimine

Tõhus alateadvuse mõjutamise nipp

Miks ma peaks visualiseerima?

Kui me kujutame ette oma eesmärke nagu nad oleks juba meie reaalsus, loob see konflikti meie alateadvuse ja tegeliku reaalsuse vahel. Meie aju aga tahab meid kaitsta ja on seadistatud nii, et ta hakkab kõvasti pingutama, et tegelikkus vastaks sisestatud tuleviku visioonile. Seega on meil võimalik sisestustega mõjutada oma reaalsust. Sisestustega me tegeleme nagunii iga päev läbi juhuslike kanalite (reklaam, uudised, sõbra jutt). Mõistlik on teadlikult ise ka sinna mõni käsklus sisse anda.

Kuidas see siis töötab?

Näiteks, kui sa iga päev unistad punasest bemmist, vaatad selle pilte ja kujutad ette, kui vinge tunne sellega sõita on ja kui lahe sa sellega välja näed, siis üsna pea hakkab sulle tunduma, et terve linn on punaseid bemme täis. Tegelikkuses aga, kuna sa oled ajule õpetanud selgeks, et bemmi on vaja, siis tal ei jää üle muud, kui su tähelepanu võimalikele kandidaatidele suunata

Põnev artikkel: https://www.flowstate.co/how-to-use-the-science-of-visualisation-to-achieve-your-goals/

Rohkem teaduslikke uuringuid siit: http://www.rickhanson.net/key-papers/

Mul pole aega visualiseerida, mis ma siis teen?

Kui peseme hambaid, teeme süüa, paneme riidesse ja teeme muid toimetusi, siis saame visualiseerida oma päeva nii nagu sooviksime, et see tuleks. Võimalikult täpselt läbi emotsioonide ja tunnetuse. Kui lõbus sel kohtumistel saab olema või kuidas see suur ülesanne saab tänu järepidevusele tehtud. Visualiseerime selle ülesande väikesteks sammudeks lahti ja näeme ennast edukalt läbimas igat etappi. Mida selgemad ja reaalsemad need tunded näivad, seda tugevama programmi oleme oma alateadvusele sisse söötnud. Nüüd ei jää tal üle muud, kui kõvasti pingutada ja meie tegevusi ja mõtteid juhtida, et sisestatud programm ja reaalsus kokku sobiksid. Teadlased on teinud katseid ja edukad elavad nii – see töötab!

Miks ma just hommikul seda tegema peaks?

Me kõik tegutseme ligi 90% ulatuses alateadvuse baasilt. Alateadvus on nagu kassetilint, mis lakkamatult tõlgib ja lindistab kogu informatsiooni, mis meelte kaudu kättesaadav on. Salvestused jäävad meie mällu, et hiljem oleks autopiloodil uusi kogemusi, millega võrrelda, kust hirme hankida ja arvamusi kujundada. Öösel magades tegeleb meie aju aga puhastuse ja protsessimisega, et päeva jooksul lindistatut erinevatesse mälukaustadesse jaotada ja ära tõlgendada. Hommikul tõustes, kui uni on veel õrnalt meeles, on ka aken meie tava- ja alateadvuse vahel veel mõnusalt praokil. Seega informatsioon, millega end hommikuti kostitame määrab tooni kogu päevale. Hommikud on nii olulised! Millist informatsiooni sina hommikuti oma ajule toidad?

Meditatsioon

Meditatsioon on suurepärane trenažöör ajule ja koristaja meelele.

Miks ma peaks mediteerima?

Meditatsioon on nagu aju trenn, mis suurendab aju hallainet. See on see osa ajus, mis on vastutav õppimise, mälu, eneseteadlikkuse ja kaastunde eest. Samuti dissiplineerib see automaatseid reaktsioone meie käitumises. Iga kord, kui end mõttelt tagasi kutsume, oleme sammuke lähedamal vabadusele ise otsustada, kuidas end tunda tahame.

Meditatsioon vähendab ka stressi, depressiooni, ärevust ja vererõhku. Annab energiat, tõstab enesekindlust ja üksteise mõistmist. Lõdvestab närvisüsteemi, aitab unetusest võitu saada ja leevendab migreeni.

Mul pole aega mediteerida, mis ma nüüd teen?

Meditatsioon tähendab vaikust meie peas ja seeläbi võimet olla täielikult hetkes kohal. Mõtted on tavaliselt seotud tuleviku sündmustega või minevikus toimunuga, seega ei kuulu käesolevasse hetke. Võime mediteerida tehes mida iganes, mis ei nõua mõtlemist. Näiteks trennis, nõusid pestes, tantsides, bussis või jalutades. Oluline on panna tähele ja minema saata kõik mõtted, mis ilmuvad. Nii teeme ruumi vaikusele oma peas ja harjutame teadlikku mõistmist, et me pole meie mõtted.

Kasulik on meditatsioon ka siis, kui tööl või õppides juhe kokku jookseb. Näiteks, kui minul kuumeneb pea üle, siis panen mõne 10 minutilise muusikapala (ilma sõnadeta) või lihtsalt kellukesega taimeri mängima ja kuulan vaikust oma peas. Sealt tühjuse ruumist tulevad alati parimad lahendused.

Mis poosis mediteerima peab?

Meditatsiooni õpetusi ja poose on väga palju erinevaid. Zen meditatsioonis ei liigutata juuksekarvagi samal ajal, kui enamus OSHO meditatsioone on füüsiliselt väga aktiivsed. Olen õppinud paljudelt õpetajatelt ja jõudnud järeldusele, et igapäevane meditatsiooni praktika peab olema võimalikult meeldiv. Oluline on, et selgroog oleks sabakondist kuklani taevapoole ulatuvalt sirge ning jalatallad või pepu kondid vastu maad. Hästi sobib ka toolil sirgelt istumine või tantsimine. Ka lamades võib mediteerida aga siis on oht magama jääda, mis pole üldse paha aga, kui uinak pole eesmärk, siis eelistan poosi, mis võimaldab võimalikult teadlikult kehasse kohale jääda. Igast liigutusest, mida meditatsioonis teen olen väga teadlik. Liigutan aeglaselt hoides tähelepanu sellel liigutuse tundel.

Kuidas lihtsam mediteerida oleks?

Hingamine on imeline tööriist, millega suudame oma teadvuse seisundit muuta ja hetkes kohal olla. Sportlased näiteks enne sooritust keskenduvad sügavale ja aktiivsele sissehingamisele ning lühikesele väljahingamisele, et energia kehas äratada ja see sooritusse fokusseerida. Hingamistehnikad on erinevates meditatsioonides erinevad. Pingeid maandavas meditatsioonis on hea, kui keskendume ja lõdvestume pikka aeglasesse väljahingamisse ning sissehingates läheb lõdvestunud kõht natukene suureks. Sissehingamine toimub iseenesest, pane seda lihtsalt tähele. Oluline on hoida keel, lõug, diafragma ja kõhulihased lõdvestunud. Proovi näiteks 10x niimoodi lõdvestusse aeglaselt välja hingata ja sa tunned, mis sinus muutub. Võid ka endale väljahingates mõttes õelda: ” Lõdvestun…”

Positiivne sisestus

Meie teadlik meel suudab keskenduda vaid ühele mõttele korraga. Mõtted kontrollivad meie elu.

Miks ma peaks tegelema positiivsete sisestustega?

Enamus meie probleeme on seotud limiteeritud uskumustega eelkõige iseenda suhtes. Need uskumused on sügaval meie alateadvuses peidus ja juhivad meie mõtteid ja tegemisi.

Ja siis?

Need negatiivsed ja enesekriitilised uskumused on põhjuseks, miks meie elu ei lähe nii hästi nagu sooviksime. Need on blokeeringud ja barjäärid, mis segavad meid oma täit potentsiaali kasutamast.

Ja see on kahjuks ülimalt efektiivne viis, kuidas iseendale auku kaevata.

Igapäevaste positiivsete sisestustega on võimalik seda mustrit alateadvuses muuta. Uued uskumused tõstavad enesekindlust ja eneseusku.

Kuna meie teadlik meel on võimeline keskenduma vaid ühele asjale korraga, siis on võimalik täita oma meel uskumustega, mis meid toetavad.

Millal mu elu siis muutub?

Oluline on teada, et sügavaid alateadlikke uskumusi ei saa muuta vaid paari päeva või ühe korraga. Teeme seda vähemalt kuu aega järjest ja nii näeme oma elus kindlasti muutusi.

Mis siis, kui ma ei usu seda juttu?

Oluline pole mitte neid afirmatsioone uskuda vaid neid korrata. Kuulame sisestusi ja kordame positiivseid afirmatsioone nii mitu korda, kuni tekib tunne, et midagi on meie sees nihkunud.

Täiesti tavalised küsimused

Mõistus on imeline tööriist, mis soovib alati kõigest aru saada. Aitame siis teda ja kogume kokku küsimused, mis toetaks teda siin mõistmatuses orienteerumisel.
Olgu õeldud, et teemad, mida sellel leheküljel käsitleme, on väga kogemuspõhised. Seega samamoodi nagu ei saa mõista, kuidas maitseb maasikas, kellegi kirjelduse põhjal, ei saa ka lõpuni lahti ainult seletada teemsid siin blogis. Saame vaid kokku koguda tööriistad, mis suunavad meid kogemusse ja aitavad meil läbi tunnetuse mõista ja avastada päris iseennast meie maailmas.
Kas oled märganud, et tead küll, mis on armastus aga ei mõista seda? Kas sa seda kirjeldada oskad?

Kas sinul on küsimusi?

Kui sooviksid, et siin oleks veel mõni küsimus ja vastus, siis kirjuta mulle.
[contact-form-7 id=”2646″]